PUR vahust
Polüuretaanvaht või PUR vaht (polyurethane) tähendab keemilises terminoloogias termoreaktiivset polümeeri, mida saadakse kahe komponendi segunemisel: komponent “A”- polüool ning komponent “B”- isotsionaat. Nende kahe komponendi segunemisel tekib reaktsioon, mille tõttu komponendid muutuvad vahuks ning moodustub poorse struktuuriga aine.
PUR vahu struktuur võib olla nii lahtise kui ka kinnise pooriga. Füüsikaliste omaduste alusel tähendab PUR vaht gaasiga täidetud vahtplasti, mis konstruktsioonidele peale kandmisel moodustab ühtlast vahust kihti, mis tänapäeval on kõige kaasaegsem ning samas soojus- ja helikindlaim materjal. Lisaks parandab kinnise pooriga vaht auru- ja niiskustõkke omadusi.
Suletud pooridega PUR-vaht
Suletud pooridega PUR vaht (closed cells PUR foam) tihedusega 30-40 kg/m3 on tugeva struktuuriga isolatsioon, mis on tunduvalt madalama soojusjuhtivusega kui klassikalised soojustusmaterjalid.
Tänu sellisele omadusele on võimalik saavutada vajalik piirdetarindite soojusläbivus (U- väärtus, W/(m2∙K)) õhema kihiga. Suletud poor ei vaja auru ja tuuletõkke pagaldamist, sest need omadused saavad täidetud vahu kihiga. Suletud pooriga vahtu saab kasutada alates vundamendist kuni katuseni.
Avatud pooridega PUR-vaht
Avatud pooridega PUR vahu (open cells PUR foam) tihedus jääb vahemikku 7-15 kg/m3 kohta. See vahutüüp on kergem ja kohevam, kui suletud pooriga vaht ning klassikalistest soojusmaterjalidest on see mõnevõrra soojem.
Avatud poori kohevuse ja pehme struktuuri tõttu on see ka hea heliisolaator (10 cm umbes 50 dB). Lisaks kuna avatud pooriga vaht on hingav, sobib see ideaalselt puitkonstruktsioonide soojustamiseks. Puidu loomulisel paisumisel ning kokkutõmbumisel mõrasid soojustusvahtu ei teki.
Erinevalt suletud pooriga vahust on sellel siiski vajalik auru- ja tuuletõkke kiht. See vaht sobib ideallselt kasutamiseks alates põrandast kuni laeni.
PUR Vahu Omadused
PUR vaht on tänapäeval üks perspektiivsemaid isolaatoreid, mille sünteetiline kivistunud vahu kvaliteet ületab paljude klassikaliste materjalide omadusi. PUR vahul on poorne struktuur, mida iseloomustab madal soojusjuhtimine, vastupidavus, loodussõbralikus ning pikk kasutusaeg. Pealegi tänu omapärasele paigaldusmeetodile ei teki selles liitekohti ning see tagab ideaalse soojuskihti ja õhutiheduse.
Säästate aega – Tööprotsess on kiire ning kvaliteetne.
Jäätmevaba – Tuleme oma seadmetega ja toorainetega ning töö lõpetamisel ülejääke ei jää.
Ilma liitekohtadeta – Ühtlaselt soojustatud pind on soojapidav ning külmasilla vaba.
Parem tulemus väiksema kihiga – PUR vahtu saab paigaldada õhema kihina, omades traditsioonilistest materjalidest paremat isolatsioonivõimet.
Säästab küttekuludelt – Hea soojuspidavus ja -juhtivus tagab madalamad kulud nii talvel kui ka suvel.
Parim lahendus keerulistes tingimustes – Erinevad PUR vahu paigaldamise meetodid annab ligipääsu ka raskemini ligipääsevatesse kohtadesse.
Võta meiega ühendust e-maili või telefoni teel!
Ajaloost
1930. aastad. Saksamaa lääneosas Reini-äärses Leverkuseni linnas asuvas keemiatööstuse laboratooriumis (I. G. Farben Laboratories) püüti natsistliku riigivalitsuse toetusel lisaks kemikaalidele (siit sai alguse kurikuulus Zyklon B) usinasti välja töötada uusi sünteetilisi materjale. 1934. aastal patenteeritud sünteetilise kummi (nitriilkummi) tootmismeetodi järel (Erich Konrad, Eduard Tschunkur) toimus järgmine oluline läbimurre 1937. aastal. Nimelt õnnestus dr Otto Bayeril (1902–1982) välja töötada diisotsüanaadi polüliitumise protsess. Tänu tema avastusele sai hakata valmistama uut sünteetilist polümeeri – polüuretaani.
Polüuretaani (polyurethane – PU või PUR) küllalt lihtne valmistamismeetod ja saaduste mitmekülgsus andsid sellele kiiresti hulganisti rakendusi. Ilmasõja ajal suunati kogu tähelepanu muidugi sõjatööstusesse. Kuna tegemist oli kemikaalidele, ilmastikutingimustele ning mehaanilisele kulumisele hästi vastupidava polümeeriga, kasutati seda esmalt lakina nii metalli, puidu kui ka müüritiste kaitsmiseks. Lisaks immutati polüuretaaniga näiteks kangaid, et muuta need vastupidavaks ipriidile (sinepigaasile, mis oli keemiarelvana kasutatud mürkgaas).
Kaubandusse ilmus polüuretaan esmakordselt 1948. aastal USAs. Tegemist oli isolatsioonmaterjaliks mõeldud jäiga vahtmaterjaliga. Aasta hiljem tutvustati tarbijale nii Ameerika Ühendriikides kui ka juba Saksamaal sünteetilisi polüuretaankummisid. 1950. aastate keskpaigast algas aga nn poroloonpolstrite võidukäik.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum
